16. veebruarist algas nädalane vaheaeg. Seda ma kahjuks
täiel rinnal nautida ei saanud, sest pärast viimast rattasõitu paduvihmas
suutsin ma vist katku või mõne muu paha
tõve (loe: tavaline külmetus) endale pea kaheks nädalaks kaela saada. Ilm on
siin nagu varakevadine Eestigi – päikeselised päevad vahelduvad tihti külma
vihma ja tuulega ja vastupidigi. Siiski õnnestus vaba nädala kahel päeval kinni
püüda paar soojemat hetke ja natuke maad-ilma avastada.
Teisipäeval võtsime linnatripi ette, et lähemalt linna
poolitavat jõge ja teispool sildu olevat maad kaeda. Ma ei väsi kiitmast
erinevaid transpordivahendeid, millega Toulouse’is liigelda saab. Isegi trammid
on siin palju ilusamad kui Tallinnas (samas, kus ei oleks?). Meie teele jäid
erinevad pargid, kitsad tänavad ja vanad müürid. Jõe äär on siin täpselt paras
selleks, et ilusama ilmaga natuke romantikat teha, jalutada ja veini juua.
Üldse tõmbaksin Toulouse’i puhul natuke paralleele Tartuga.
![]() |
| Mida skulptuur endast kujutab? |
Reede varahommikul asusime Teijoga teele Carcassonne’i poole. Üks odavam transpordiviis
Prantsusmaal on läbi BlaBlaCar lehekülje autoga sõita. Idee on muidu sama, mis
meilgi Kes kuhu? leheküljel või erinevates Facebooki kommuunides transpordi
otsimine-pakkumine, kuigi näiteks Eestiga võrreldes on ta ikka märgatavalt
kallim. Tund aega sõitsime Carcassonne’i, meie esimeseks autojuhiks oli noor
prantslasest neiu, kes proovis rõõmsalt meiega terve tee inglise keeles
jutustada. Tal see hästi välja ei tulnud aga siiski proovis väga armsalt ja
innukalt.
Carcasonne on pisike linn umbes 50 tuhande elanikuga
(Prantsusmaa mõistes põhimõtteliselt küla) ja selle peamiseks atraktsiooniks on
kindlus künka otsas. Võtsime jalad selga ja ronisime künka otsa. Esialgsel
vaatlemisel paistis nagu tegu oleks ainult paari müüri, mõne torni ja pooleldi
varemetes ehitisega. Tuleb välja, et tegelikult võiks sinna tõenäoliselt terve
vanalinna ära mahutada ehk kahest müürist oli asi kaugel. Seal olid poed,
restoranid, katedraal, muuseumid, öömajad jne. Lisaks oli kindluse sisse
ehitatud veel omakorda kindlus (Kindlus-ception!). Tegevust ja ringi rändamist
jätkus seal hea mitmeks tunniks. Linnas tagasi, kinnitasime kohaliku kebabiga
keha (kusjuures Prantsusmaal on kogu see kebabi-teema väga levinud) ja
jalutasime äärelinna poole, kust meie järgmine sohver pidi meid peale võtma, et
Toulouse’i tagasi pöörduda. Jälle trobikond väikeseid kitsaid tänavaid ja
lahedaid ’tüüpilisi lõunamaa’ maju. Kuna sohver hilines, saime kaks tundi
McDonalds’is kohvi juua ja poest viina osta – eesmärk oli kodus rahvameditsiini
proovida, pits viina kuumaks ajada ja sidrunit sisse pigistada (võib ka otse
tee sisse valada). Koduteel avastasin,
et unustasin hääle Carcassonne’i ja nii kääksusin terve nädalavahetuse nagu
vana viiul vaadates kaks päeva järjest Eesti filme (muide, Pisuhänd on ülikõva) ja kuulates kodumaist
muusikat.
![]() |
| Jolly mood in Carcassonne |
![]() |
| Vaade Carcassonne'ile künka otsast |
![]() |
| Et kaljuronimisoskus rooste ei läheks |
Uus nädal algas avastusega, et tunnid on mul ainult
kolmapäeval, ülejäänud nädal on vaba. Kindlasti ei saa mainimata jätta, et esmaspäeva
hommikul võtsin kätte ja tegin teoks eelmise nädala eesmärgi – minna hommikul
kinno kõmulist 50 Shades of Grey-d vaatama. Peamiselt sellepärast, et mulle pakkus millegi pärast tohutult nalja mõte seda üksi kinno vaatama minna. Õhtul oli ühes baaris mingi happy-hour
pakkumised ja jälle sai kinnitust, et Toulouse on täielik tudengilinn. Siin
võid esmaspäeva õhtul sama palju inimesi kohata kui aastavahetuse ööl Tallinna
kesklinnas. Saime tuttavaks kahe prantslasega, tuli välja, et ühel on
eestlannast pruut. Lubati lahkelt Pariisi sattudes öömaja pakkuda.
Kolmapäeva kui minu ainus koolipäev oli selle vastu pikk ja
sisukas, algas hommikul 2-tunnise prantsuse keele tunniga ning sellele järgnes
7 tundi turundust. Huvitav fakt on see, et siin ei kasutata akadeemilisi tunde.
Ehk kui Eestis 2-tunnine loeng on ilma pausita tegelikult kokku poolteist
tundi, siis siin 2-tunnine loeng tähendabki kahte järjestikust tundi. Õhtul oli
kohalik Toulouse ESN (Erasmus Student Network – organisatsioon, kes korraldab
välistudengitele erinevaid üritusi) korraldanud hispaania-hõngulise peo. Lisaks
välistudengitele on alati ESN pidudel suur osa kohalikke ka. Kokku oli jälle
tulnud selline hulk tudengeid, et kaota või ära ennast inimeste sisse.
![]() |
| Rahvaid üle seitsme maa ja mere |
Reede oli üks vahvamaid päevi siin oldud kuu jooksul üldse.
Otsustasime Teijo ja Felixiga mersu kurjaks ajada ja maad avastama minna.
Hommikul esimese asjana läksime CAF-i (lihtsalt öeldes koht, kus saad taodelda
igakuist elamistoetust, et oma üürikoormat vähendada). Saime hunnik ankeete ja
nimekirja dokumentidest, mida meil vaja tuua on, et toetust saada. Siis võtsime
kursi Cirque de Navacelles’i poole, väga ilus kanjoni-laadne loodusnähtus. Sõit
sinna võttis ligikaudu kolm tundi, aga ära sellest ei väsi, kuna loodus
ümberringi on vaheldus põllumaadest ja mägedest, vahetevahel mõni väiksem asula
kõrge kirikuga. Natuke meenutas isegi Oregoni osariiki USAs. Pärast mägiseid
teid jõudsime kuristikku tippu. Suurepärane vaade. Kõrgust ma ei karda, aga
seistes kivil nii sügava kuristiku kohal võttis ikka seest kõhedaks küll, kui
tead, et piisab ainult ühest väiksest sammust, et sinna põhja jõuda. Mis eriti
vahva, sinna alla oli ehitatud ka paar maja – nende eesmärk jäi müsteeriumiks.
Tagasiteel alla sai kõvasti huumorit, kuna eesmärk number üks oli autot
tankida, 100km raadiuses (kindlasti liialdan) polnud ühtegi tanklat ega poodigi.
Ometigi oli mäe nõlval mitmeid vahvaid väikeseid asulaid.
![]() |
| Mingil tegelasel on selline aed koos basseiniga pisikeses mägi-asulas |
Tee viis meid Vahemere äärde Montpellieri linna. Kinnitasime
keha (kebab – ilmselgelt), võtsime ka autol kere täis ja suundusime mere äärde.
Päris muusikavideotest nähtud Vahemere rannapidu meile vastu ei vaadanud, aga
siiski ilus ja hooajal kindlasti mõnus koht suvitamiseks.
Reede õhtul oli kooli campuses järjekordne pidu, seekord otsustasin koju jääda ja puhata. Lõpuks ometi üle kahe nädala on tunne, et olen terveks saanud. Päikest Eestisse!





















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar