Viimased nädalad Prantsusmaal ja tagasi Eestisse!

Place de la Bourse Bordeaux's, kus päeval jooksevad alasti lapsed, kes seda kloorivett joovad

Pärast Lyonis käiku teadsin, et mu suuremad tegemised-käimised on tehtud ja paikseks elukohaks jääb viimasteks nädalateks kooli campus ja mu toa neli seina. Nimelt kolm nädalat juuni algusest saati oli paras eksamitemöll. Siiski, viimasesse nädalavahetusse toppisin vahele kiire Bordeaux külastuse. Kuid huvitav on tõesti, et koormus on semestri peale väga ebaühtlaselt jaotunud, kuna veebruaris oli terve kuu peale 5 päeva kooli, märts samuti üsnagi mugav.

Lühidalt, kui mõned üksikud põnevamad seigad välja arvata, siis viimase kolme nädala rutiin oli peamiselt õpi-eksam-söö-trenn-õpi-naera naljakate kasside peale internetis-õpi veel... elu nagu tudengil ikka. Peale akadeemilise tuupimise, mida ENAC'is palju kohtas oli natuke loomingulisem lähenemine Flight Operations projektile, kus pidime viie peale koostama detailse virtuaalse lennuliini plaani alates kaalude arvutustest, maandumisradade erinevatest omadustest ja nii edasi. Võiks öelda, et kõigist õppeainetest õpetas see kõige rohkem reaalselt tööd tegema (mitte ainult infot pähe taguma) ja oma panust meeskonnatöösse andma. Samas sõi ka kõige rohkem närve - sa tead, et oled projekti pärast frustreeritud kui su indiast pärit kursavend sulle rahunemiseks jäätise annab.

Viimasel nädalavahetusel tegin kiire külastuse Bordeaux linna, mis asub minust kõigest umbes kahe tunni kaugusel. Esimesel õhtul Laura ja Anna-Mariaga veidike ringi linna peal ringi käies ei saanud ma aru, mis maal ma olen, veel vähem sellest, mis linnas. Saime endale kaheks ööks toreda korteri üsna kesklinna lähedusse, aga päris piiri peale, kus tundus olevat suur sisserändajate kommuun. Minu arust oli omamoodi vaimukas, et esimesel õhtul ei näinud me praktiliselt muud kui eestlase jaoks eksootilisi inimesi, tänavaid täis lõuna- ja idamaiseid poode ja kaupu ning kuulsin ainult mulle arusaamatut keelt (märkuseks, mitte prantsuse). Huumoriga pooleks lootsin, et järgmine päev jõuaksime ikka Bordeaux'sse ka.

Järgmisel päeval õnn naeratas ja kõigest ühe tänava ületades jõudsime "Bordeaux'sse". Käisime linn läbi nii, et jalad olid nagu pelmeenid all. Iseenesest on kesklinna ümbrus ilus. Samas tunnen, et mu ootused olid inimeste poolt üles kruvitud, kes Bordeaux'd kiitsid. Linn on omapärane, küllaltki rahulik ka, aga ta ei jätnud mulle vaimustavat muljet millegi erilisega. Võib-olla ei piisanud lihtsalt ühest päevast, et linnast üldpilti saada, või ei leidnud me lihtsaid parimaid kohti üles. See-eest mulle väga meeldis natuke kesklinnast väljas üks veinibaar, kuhu sattusime pool-juhuslikult. Väga hubane ja väga prantsusepärane. Pühapäeva hommikul oli mul väike sekeldus, et Toulouse'i tagasi saada, sest trammid streikisid just õigel ajal, aga lõpp hea - kõik hea. Bordeaux's tundus palju lahedaid kohvikuid-restorane leiduvat.

Viimasel kahel päeval olid semestri kaks kõige raskemat eksamit. Teisipäeval kolisin toast välja, kuid kuna lennuk lahkub kolmapäeva hommikul, veedan ma öö kursavenna "kajutis". Säästsin 20 eurot sellega, et nühkisin tund aega lisaks tuba puhtaks kui administratsioonitöötaja jaoks see piisavalt puhas polnud, ning õhtul tähistame kursusekaaslastega nendele teadmata meie jaaniõhtut campuse grillplatsil ja eestlaste ärasaatmist.

Niisiis, viimane õhtu Prantsusmaal ja homme, 24. juuni hommikul asun teele kodumaa suunas!
Ning juba 29. juunil algab mul uus "rännak", seekord kodumaa metsadesse ajateenijana Logistikapataljonis 11-ks kuuks.

Aitäh kõigile, oli tore!
Au revoir et merci!

PS. Prantsuse keelt ma ikka selgeks ei saanud...

"Avant, avant, Lion le melhor"

 Paar päeva pärast Inglismaal käiku puhkasin korraks Toulouse'is jalga, näitasin näo kursusekaaslastele ära, et nad mind ära ei unustaks ning läksin järgmisele sõidule. Seekord Lyoni, mis koos oma ääre- ja eeslinnadega on Prantsusmaal suuruselt järgmine pärast Pariisi. Vaatamata sellele, et tegu on küllaltki suure ja väga ilusa linnaga on ta suurest turismimassist puutumata jäänud ning annab võimaluse rahumeeli kohalikku elu-olu avastada ilma, et sa iga teise turisti pildialbumisse satuksid.

Lyon on Toulouse'ist mõnes mõttes huvitavam juba sellepärast, et läbi linna voolavad kaks jõge, mis üheks saavad ning linnas on palju künkaid. Seda andis kohe alguses tunda, kui Lauraga tema korterisse jalutasime. Sealt üles ronides pole trenni vaja tehagi, piisab täiesti ainuüksi selle vallutamisest. Esimesel õhtul saingi põgusa ülevaate, mida Lyon endast kujutab. Juba alguses paistis silma, et linnapilt on mõnusalt vaheldusrikas.

Ilmaga oli ideaalselt vedanud. Kui Inglismaal oli... ütleme, tüüpiline Suurbritannia ilm, siis Lyonis võta või kõik riided ära. Järgmisel päeval sai Lyoni imetleda juba päevavalges ja palavuses ning võtsin aega käia ära järjekordses muuseumis (lõpuks ometi seosed kohaliku linnaga).Sama päeva õhtul ronisime La Basilique De Notre Dame De Fourviere'i juurde mäe otsa - väidetavalt kõige turistikam koht Lyonis, mis tuleb igaljuhul ära näha. Meie eesmärk oli rohkem seal kõrval asuvas pargis veini juua aga lõpetasime väga mõnusalt Saône jõe kaldal ning pärast seda proovisime baaris Belgia õlut, millel oli 11 pööret minutis.

Laupäeval viis Laura mind Parc de la Tête d'Or, mõnus suur park järvega. Seal võib rahulikult jalutades jätsi süüa nii, et mingi kaelkirjak toimetab kõrval, kuna sinna on igasuguseid imeloomi kokku toodud. Lyon'is toimub ka sellel aastal mingi rooside festival (?) ja seetõttu oli pargis väga uhke maskeraad korraldatud. Tegelt on terve linn igasugust roositeemalist värki täis. Õhtupimeduses käisin avastamas Lyoni vanalinna, mis on peamiselt häid restorane ja niisama kohalikku head melu

Pühapäeval võtsime järgmise mägironimise ette ja ukerdamise üles La Croix-Rousse'i.  Väga mõnus rahulik linnaosa ja avaneb suurepärane vaade üle Lyoni. Mainimata ei saa jätta, et seal on palju väga lahedaid kohvikuid, mis künka jalamile jäävad. Õhtul käisime vanalinnas söömas, mis oli jällegi väga äge kogemus.

Lyon on tõesti väga lahe linn. Tõtt öeldes on ta minu arust Toulouse'ist põnevam ja mitmekülgsem. Samas on ta rahulik ja pole kartust, et turistimass su pulbriks tambiks. Kui nüüd õnneks läheb käin korra veel Bordeaux's ära, aga ülejäänud kolm nädalat siin Toulouse'is mööduvad peamiselt eksamiteks tuupides.

Päikest Eestisse! (Siin on nii palav, et võtab silmanägemise ära!)