Viimased nädalad Prantsusmaal ja tagasi Eestisse!

Place de la Bourse Bordeaux's, kus päeval jooksevad alasti lapsed, kes seda kloorivett joovad

Pärast Lyonis käiku teadsin, et mu suuremad tegemised-käimised on tehtud ja paikseks elukohaks jääb viimasteks nädalateks kooli campus ja mu toa neli seina. Nimelt kolm nädalat juuni algusest saati oli paras eksamitemöll. Siiski, viimasesse nädalavahetusse toppisin vahele kiire Bordeaux külastuse. Kuid huvitav on tõesti, et koormus on semestri peale väga ebaühtlaselt jaotunud, kuna veebruaris oli terve kuu peale 5 päeva kooli, märts samuti üsnagi mugav.

Lühidalt, kui mõned üksikud põnevamad seigad välja arvata, siis viimase kolme nädala rutiin oli peamiselt õpi-eksam-söö-trenn-õpi-naera naljakate kasside peale internetis-õpi veel... elu nagu tudengil ikka. Peale akadeemilise tuupimise, mida ENAC'is palju kohtas oli natuke loomingulisem lähenemine Flight Operations projektile, kus pidime viie peale koostama detailse virtuaalse lennuliini plaani alates kaalude arvutustest, maandumisradade erinevatest omadustest ja nii edasi. Võiks öelda, et kõigist õppeainetest õpetas see kõige rohkem reaalselt tööd tegema (mitte ainult infot pähe taguma) ja oma panust meeskonnatöösse andma. Samas sõi ka kõige rohkem närve - sa tead, et oled projekti pärast frustreeritud kui su indiast pärit kursavend sulle rahunemiseks jäätise annab.

Viimasel nädalavahetusel tegin kiire külastuse Bordeaux linna, mis asub minust kõigest umbes kahe tunni kaugusel. Esimesel õhtul Laura ja Anna-Mariaga veidike ringi linna peal ringi käies ei saanud ma aru, mis maal ma olen, veel vähem sellest, mis linnas. Saime endale kaheks ööks toreda korteri üsna kesklinna lähedusse, aga päris piiri peale, kus tundus olevat suur sisserändajate kommuun. Minu arust oli omamoodi vaimukas, et esimesel õhtul ei näinud me praktiliselt muud kui eestlase jaoks eksootilisi inimesi, tänavaid täis lõuna- ja idamaiseid poode ja kaupu ning kuulsin ainult mulle arusaamatut keelt (märkuseks, mitte prantsuse). Huumoriga pooleks lootsin, et järgmine päev jõuaksime ikka Bordeaux'sse ka.

Järgmisel päeval õnn naeratas ja kõigest ühe tänava ületades jõudsime "Bordeaux'sse". Käisime linn läbi nii, et jalad olid nagu pelmeenid all. Iseenesest on kesklinna ümbrus ilus. Samas tunnen, et mu ootused olid inimeste poolt üles kruvitud, kes Bordeaux'd kiitsid. Linn on omapärane, küllaltki rahulik ka, aga ta ei jätnud mulle vaimustavat muljet millegi erilisega. Võib-olla ei piisanud lihtsalt ühest päevast, et linnast üldpilti saada, või ei leidnud me lihtsaid parimaid kohti üles. See-eest mulle väga meeldis natuke kesklinnast väljas üks veinibaar, kuhu sattusime pool-juhuslikult. Väga hubane ja väga prantsusepärane. Pühapäeva hommikul oli mul väike sekeldus, et Toulouse'i tagasi saada, sest trammid streikisid just õigel ajal, aga lõpp hea - kõik hea. Bordeaux's tundus palju lahedaid kohvikuid-restorane leiduvat.

Viimasel kahel päeval olid semestri kaks kõige raskemat eksamit. Teisipäeval kolisin toast välja, kuid kuna lennuk lahkub kolmapäeva hommikul, veedan ma öö kursavenna "kajutis". Säästsin 20 eurot sellega, et nühkisin tund aega lisaks tuba puhtaks kui administratsioonitöötaja jaoks see piisavalt puhas polnud, ning õhtul tähistame kursusekaaslastega nendele teadmata meie jaaniõhtut campuse grillplatsil ja eestlaste ärasaatmist.

Niisiis, viimane õhtu Prantsusmaal ja homme, 24. juuni hommikul asun teele kodumaa suunas!
Ning juba 29. juunil algab mul uus "rännak", seekord kodumaa metsadesse ajateenijana Logistikapataljonis 11-ks kuuks.

Aitäh kõigile, oli tore!
Au revoir et merci!

PS. Prantsuse keelt ma ikka selgeks ei saanud...