"Avant, avant, Lion le melhor"

 Paar päeva pärast Inglismaal käiku puhkasin korraks Toulouse'is jalga, näitasin näo kursusekaaslastele ära, et nad mind ära ei unustaks ning läksin järgmisele sõidule. Seekord Lyoni, mis koos oma ääre- ja eeslinnadega on Prantsusmaal suuruselt järgmine pärast Pariisi. Vaatamata sellele, et tegu on küllaltki suure ja väga ilusa linnaga on ta suurest turismimassist puutumata jäänud ning annab võimaluse rahumeeli kohalikku elu-olu avastada ilma, et sa iga teise turisti pildialbumisse satuksid.

Lyon on Toulouse'ist mõnes mõttes huvitavam juba sellepärast, et läbi linna voolavad kaks jõge, mis üheks saavad ning linnas on palju künkaid. Seda andis kohe alguses tunda, kui Lauraga tema korterisse jalutasime. Sealt üles ronides pole trenni vaja tehagi, piisab täiesti ainuüksi selle vallutamisest. Esimesel õhtul saingi põgusa ülevaate, mida Lyon endast kujutab. Juba alguses paistis silma, et linnapilt on mõnusalt vaheldusrikas.

Ilmaga oli ideaalselt vedanud. Kui Inglismaal oli... ütleme, tüüpiline Suurbritannia ilm, siis Lyonis võta või kõik riided ära. Järgmisel päeval sai Lyoni imetleda juba päevavalges ja palavuses ning võtsin aega käia ära järjekordses muuseumis (lõpuks ometi seosed kohaliku linnaga).Sama päeva õhtul ronisime La Basilique De Notre Dame De Fourviere'i juurde mäe otsa - väidetavalt kõige turistikam koht Lyonis, mis tuleb igaljuhul ära näha. Meie eesmärk oli rohkem seal kõrval asuvas pargis veini juua aga lõpetasime väga mõnusalt Saône jõe kaldal ning pärast seda proovisime baaris Belgia õlut, millel oli 11 pööret minutis.

Laupäeval viis Laura mind Parc de la Tête d'Or, mõnus suur park järvega. Seal võib rahulikult jalutades jätsi süüa nii, et mingi kaelkirjak toimetab kõrval, kuna sinna on igasuguseid imeloomi kokku toodud. Lyon'is toimub ka sellel aastal mingi rooside festival (?) ja seetõttu oli pargis väga uhke maskeraad korraldatud. Tegelt on terve linn igasugust roositeemalist värki täis. Õhtupimeduses käisin avastamas Lyoni vanalinna, mis on peamiselt häid restorane ja niisama kohalikku head melu

Pühapäeval võtsime järgmise mägironimise ette ja ukerdamise üles La Croix-Rousse'i.  Väga mõnus rahulik linnaosa ja avaneb suurepärane vaade üle Lyoni. Mainimata ei saa jätta, et seal on palju väga lahedaid kohvikuid, mis künka jalamile jäävad. Õhtul käisime vanalinnas söömas, mis oli jällegi väga äge kogemus.

Lyon on tõesti väga lahe linn. Tõtt öeldes on ta minu arust Toulouse'ist põnevam ja mitmekülgsem. Samas on ta rahulik ja pole kartust, et turistimass su pulbriks tambiks. Kui nüüd õnneks läheb käin korra veel Bordeaux's ära, aga ülejäänud kolm nädalat siin Toulouse'is mööduvad peamiselt eksamiteks tuupides.

Päikest Eestisse! (Siin on nii palav, et võtab silmanägemise ära!)