Odav vein ja biker gang

Nüüd on siin pool kuud oldud ja esimese nädala talv on asendunud sujuvalt varakevadega. Kevadega saabus ka kooliaeg, mis kaua ei kestnud, sest järgmisel nädalal on meil vaheaeg. ( = ideaalne võimalus Felixi vanale mersule hääled sisse lüüa ja Prantsusmaad avastama minna). Esmaspäeval kell 9 algas meie esimene koolinädal 7 tunnise turunduse loenguga.  Huvitava tõsiasjana tuli välja, et kõik teised meie kursuse välistudengid on siin juba nagu vanad kalad eelmisest semestrist. Mina, Teijo, sakslane Felix ja kaks Taiwani kutti on ainsad uued, kokku on meid hea mitukümmend. Keskööl poole raamatu lugemise pealt sain Teijolt kõne ja tuli välja, et kooli restorani taga on esmaspäeva õhtul pidu üles keeratud - prantslased korraldasid mitme lauaga beer pongi ja siseruumis suitsetamisega tagasi ei hoitud. Seal ei suutnud kaua olla.

Teisipäeval läksime pangaasja ajama prantsuse stiilis. Et konto luua, pidime kõigepealt  appointmenti kokku leppima järgmiseks päevaks, et üldse saaks kuskilt pihta hakata. Ilm oli ilus, läksime Toulousei peale jalutama. Õhtul tuli kellelgi idee minna välja ja seadsime neljakesi Teijo, Felixi ja hispaanlasest Carlosega, kellega eelmisel õhtul tuttavaks saime sammud Café Populaire'i poole. Toulouses paistab iga õhtu pidu olevat, aga kusjuures kohad pannakse Eestiga võrreldes vara kinni. Isegi nädalavahetusel ei leia naljalt kohta, mis oleks terve öö lahti. Pillid on kotis tavaliselt kahe-kolme ajal. Kesköine metroo tagasi oli meie jaoks liiga vara ja nii sündis meie jalgratturite gang. Siin on väga hea lahendus liiklemiseks jalgrataste rentimine. Üle linna on väga palju "jaamu", kus on rattad reas ja automaat, mida ära moosides omale ratta saad. Esimene tund mööduski meil, et masin ära moosida (pipardas teine pisut) ja 20-25 minutiga sõidab linnast koju, saateks Carlose telefonist kuumad Ladina-Ameerika ja Hispaania rütmid.

Teijo on selfie-master

Järgmisel päeval pangas selgus, et see naisterahvas, kes pidi meiega kohtuma on kuskil mujal. Kuidagi saime ikka oma paberid täidetud ja asjad enam-vähem selgeks räägitud. Neljapäeval pidime panka ikkagi tagasi minema, sest meil olevat kuskile allkiri märkimata jäänud. Kirjutasin innukalt erinevatele dokumentidele alla, pärast tuli välja, et mulle oli kätte antud Teijo paberid. Prantsuse paberimajandus on huumor omaette.

Prantsusmaal ei saa olla ilma, et proovida kohalikku veini. Neljapäeva õhtul oli hea võimalus asjatundjat mängida ja otsida, milline on kõige odavam vein poes. Leidsin liitrise valge hinnaga 1.58 ja läksime ühe india kuti juurde, et teiste välistudengite rohkem tutvust teha.

Ööl vastu pühapäeva võtsime Biker Gangiga natuke põnevama väljakutse vastu ja sõitsime linnast koju paduvihma käes. Mul õnnestus kõnniteelt leida poolik võileib (või oli see muu kiirtoit) ja katkine vihmavari. Vihmavari oli selles olukorras väga praktiline leid, võileiva jätsin maha, kõht polnud nii tühi. Sattudes koduteel asfalteeritud rattateelt mudasele alleele suutsin ma sõita üle puujuure ja kukkuda selili sisse.

Stay classy

Võidukas selfie pärast võidusõitu kooli väravate ees